16.okt. 2014 ilmus Pärnu Postimehes artikkel:
Andrus Kaarelson: Mobiilsideantenn võimaldab ohutut sideteenust
http://www.parnupostimees.ee/?r=407&d=20141016
Vastukaja ülalmainitud artiklile Pärnu Postimehes:
Liis Ellert, elektroülitundlik
http://www.parnupostimees.ee/
NB!
Kui Sa pole Pärnu Postimehe lugeja, saad artikli loetud ka siit:
Mobiilimastide tervist kahjustav mõju
Äärmiselt taunimisväärne on esitada ajakirjanduses tõe pähe väiteid, mille teadlased ja muud eksperdid on valeks tunnistatud, ja öelda, et mobiilid, mobiilsideantennid ja mobiilimastid ei kujuta endast ohtu inimese tervisele. Sõltumatute uuringutega on tõestatud, et mobiilimastide tervist kahjustav mõju ulatub saatjast umbes 400 meetri kaugusele.
Eri uuringud
Paljud uuringud (nt Santini 2001; Navarro al 2003; Gómez-Perretta, Navarro, Segura, Portolés 2014) kinnitavad, et mobiilimastide lähedal elavatel inimestel esineb palju terviseprobleeme alustades peavalust, unehäiretest, keskendumisraskustest, kroonilisest väsimusest, ärrituvusest ja lõpetades DNA parandamatute kahjustuste ja vähiga. Need uuringud on vabalt kättesaadavad kõigile.
Eksitav on juhtida tähelepanu sellele, et koduelektroonikaseadmete kiirgus on tugevam kui mobiililevi tugijaamade oma. Kui kodumasinaid kasutatakse üldiselt lühikest aega ja need seadmed saab igaüks oma tahte järgi sisse ja välja lülitada, siis mobiilsidesaatjate puhul seda võimalust pole: need kiirgavad kogu aeg.
Elektromagnetkiirguse kahjulik mõju on tõestatud juba 1979. aastal, rääkimata mikrolainerelvadest, mida edukalt kasutati inimeste haigestamiseks külma sõja ajal. Praeguseks on avaldatud üle 20 000 uuringu, mis tõestavad elektromagnetkiirguse kahjulikku mõju kõigele elavale. Kui mobiiltelefon oleks ohutu seade, miks siis, huvitav küll, soovitavad mobiilitootjad hoida telefoni kehast vähemalt 2,5 sentimeetri kaugusel?
Kas Elisa esindaja soovib ümber lükata rahvusvahelise vähiuuringute keskuse (IARC) avaldatud järeldused, et elektromagnetväli on inimesele võimalik kantserogeen, klassifitseerides selle kategooriasse 2B? Samasse kategooriasse kuuluvad DDT, plii, kloroform ja palju muid keemilisi aineid. IARCi uurimiskomisjon peab enda kinnitusel usutavaks, et kiirguse ja vähi tekke vahel on positiivne seos.
Terviseamet lähtub oma kooskõlastuste andmisel ilmselgelt kehtestatud standarditest.
Kuidas aga suhtuda sõltumatute teadlaste väitesse, et kahjulik mõju elusorganismidele ilmneb praegustest standarditest isegi 1000 korda madalamate kiirgustasemete puhul? Kas me saame selliseid standardeid usaldada, kui standardid loonud rahvusvahelise komisjoni ICNIRP seotusele telekommunikatsioonitööstusega on tähelepanu juhtinud isegi Euroopa Nõukogu?
Miks mitte lähtuda hoopis sõltumatute teadlaste koostatud aruandest “Bioinitiative report”, kus soovitatakse kehtestada uued standardid 1000 korda madalamal tasemel, et rohkem kaitsta inimesi, või Euroopa Parlamendi resolutsioonist, milles 2009. aastal tunnistati, et elektromagnetkiirgusel võib olla inimeste tervisele kahjulik mõju ja et lapsed on eriti haavatavad?
Europarlament kutsus riike üles vähendama elektromagnetkiirguse ekspositsiooni, rakendama meetmeid muu hulgas mobiilimastide ja kõrgepingeliinide lähedal elavate inimeste tervise kaitseks, tegema lisauuringuid ja üle vaatama kiirgusstandardeid just teadusliku aluse ja adekvaatsuse suhtes.
Veel soovitatakse kõigil asjasse puutuvatel isikutel aidata kahandada mobiilsideantennide kogust, et sellest tulenevalt väheneks avalikkuse kokkupuude elektromagnetkiirgusega.
Kui siin poleks mingit probleemi, siis miks kutsub Euroopa Parlament üles kõiki asjaomaseid vältima GSM-antennide ja kõrgepingeliinide paigaldamist koolidesse, vanadekodudesse ja terviseasutustesse ja nendest teatud distantsi hoidma?
Vaja on ohutuid lahendusi
Selge see, et teemat on vähe uuritud, kuna selline kiirgusfoon on meie ümber esimest korda ja mobiilid ja muud kiirgavad seadmed pole kaua kasutusel olnud. Kuid kas see õigustab rahva tervise süüdimatut kahjustamist kiirgusega, mis võib olla ohtlik?
Alati leidub uuringuid, mis tõestavad, et mingil ainel või agendil puudub kahjulik mõju. Aga kuni on vähemalt üks uuring, mis tõestab kahjulikku mõju, ei saa me silmi kinni panna ega teeselda, et seda pole, igal juhul mitte seni, kuni see uuring on veenvalt ümber lükatud. Ent selliseid uuringuid on 20 000.
Kas Andrus Kaarelson oleks tõesti valmis paigaldama enda magamistoa aknale mobiilsideantenni? Vaevalt see kuskil tema elukoha lähedal paikneb, sest muidu ei oleks mingid motiivid sundinud teda sellist artiklit kirjutama. Võimalikke tekkivaid terviseprobleeme ei leevenda teadmine kaasnevast parimast mobiililevist.
Tänapäeva inimesed on sõltuvuses tehnikast ja sideseadmetest, kuid see ei tähenda, et inimeste tervist tohib ohverdada side kvaliteedile ja materiaalsetele huvidele. Selleks peab leidma ohutud ja turvalised lahendused.