Täna @EMF Summit: Dr. Magda Havas
Dr. Magda Havas (PhD) on maailmatasemel elektromagnetkiirguse uurija ja reostuse ökoloogia professor Kanadas Trenti ülikoolis.
90ndate alguses hakkas uurima elektromagnetvälju ja elektromagnetkiirgust, kui kuulis laste leukeemiast ja sellest, et lastel, kes elasid elektriliinide läheduses, oli haigestumise risk suurem.
Praegu õpetab ja uurib keskkonnasaaste, mh elektromagnetilise reostuse (mh kiirgus, mis tuleneb raadiolainetest, saastelektrist) bioloogilist mõju. Tema uuringud on avalikuks teinud tõestusmaterjali, et EMK mõjutab meie kehasid ja seda on võimalik ka mõõta, seega lükkavad tema uurimistulemused ümber valearvamuse, et kõik on inimeste peas kinni.
Mõned inimesed on elektromagnetväljadele tundlikud. Enamik teadlasi kutsub seda elektroülitundlikkuseks, aga Havase arvates võiks seda nimetada ka kiire vananemise sündroomiks, sest suur osa sümptomitest on samad nagu vananemisega kaasnevad, nt magamisraskused, krooniline väsimus, krooniline valu, raskused lühimäluga, kontsentratsioonihäired, ärevus ja depressioon – need sümptomid kipuvad vanemate inimeste seas olema sagedasemad.
Ülitundlikkuse tekke põhjus on enamasti palju ja pikalt elektrimagnetkiirguse mõjus viibimine. Mida rohkem kiirgust, seda suuremas stressis on keha ja ei suuda öö jooksul taastuda, eriti kui elektromagnetkiirgus on ka öösel magamistoas. Keha ei taastu, vaid degenereerub – see on vananemisprotsess, mis toimub aga palju kiiremini kui tavatingimustes.
Kui rakud degenereeruvad, hakkab see ka väljapoole paistma – kuna nahk on suurim organ, siis tüüpilised ilmingud on kuiv ja sügelev nahk, kortsud, nahalööbed, mis ei leevene mingite ravimitega.
Elektroülitundlikkus levib ekspodentsiaalselt. Rootsis 2006. aastal avaldatud uurimuses ennustati, et aastaks 2017 on 50% maailma rahvastikust elektroülitundlikud (lähtuvalt inimeste enda hinnangust, põhinedes sümptomitel, mille all nad kannatavad – kuna paljud arstid ei tunnista tänaseni elektroülitundlikkust ja seetõttu diagnoositakse selle sümptomid pigem eraldi haigusena).
Olenemata sellest, kas sul esineb elektroülitundlikkuse sümptomeid või ei, on verepilt pärast kiirguse mõjus viibimist igal juhul samasugune – vererakud kuhjuvad ja kleepuvad kokku, mistõttu nad ei transpordi ajju ja kudedesse verd. Selle tagajärjel on tihti varbad ja sõrmed külmad. Ka varvaste higistamine on vereringehäire sümptom.
Kiirguse mõjul vererakkudes ilmnev “pudelikaela efekt” viitab sellele, et kehas pole piisavalt vett – seega joo palju vett, ka füüsiline aktiivsus aitab keha vedelikel liikuda ja jääkprodukte kehast välja viia. Mida rohkem liikumist, seda parem kehale. Samas kui kannatad elektroülitundlikkuse sümptomite all – väsimus, peavalu, muud valud, siis on keeruline end liikuma sundida…
Kõige kahjulikuma mõjuga elektroonikaseadmed:
1) juhtmeta telefon – kõige suurem kiirgusallikas kodudes (kui just ei elata mobiilimasti kõrval)
2) wifi, eriti kui seda hoitakse kogu aeg sees.
Mõlemad saadavad välja pidevat kiirgust.
Mobiiltelefon on muidugi ka väga kahjulik, kuid siin saad end lühikeste kõnede ja telefonist distantsi hoides kaitsta.
Beebimonitorid on sama hullud kui juhtmeta telefonid, need kiirgavad samuti kogu aeg ja mis veel hullem – otse beebi kõrval. Euroopas on saadaval sellised beebimonitorid, mis aktiveeruvad hääle peale, st nad ei kiirga seni, kui beebi häält ei tee. Põhja-Ameerikas aga ei ole võimalik selliseid beebimonitore osta, ega ka juhtmeta telefone, mis kogu aeg ei kiirga, kuigi Euroopas on ka need olemas. Tekib küsimus, mis toimub…
Euroopas järgitakse rohkem ettevaatuspõhimõtet. Selge see, et kui turule tuleb uus tehnoloogia või aine, läheb mingi aeg kasutuselevõtust kuni tervisele ja/või keskkonnale mõjude ilmnemiseni. Tööstus aga tahab raha ja eitab, kui ilmnevad mingid probleemid. Siin peaks ju sekkuma valitsus!
Selge on see, et valitsus ei tee kohaseid seadusi, mis inimest kaitseks. FCC (Federal Communications Commission) ja Health Canada kumbki ei tunnista, et mikrolained või raadiolained on kahjulikud standarditega kehtestatud normidest madalamatel tasemetel, kuigi teadlased on juba pikka aega ära tõestanud, et on küll.
Kui teadlased ei jõua mingi seadme kahjulikkuse osas üksmeelele, suhtuvad inimesed sellesse kummalisel kombel nii, et järelikult pole põhjust muretseda…
Teada on, et külma sõja ajal kasutati kiirgust relvana – näiteks Pandora Project, kus USA saatkonda Moskvas kiiritati saastelektriga, s.o väga madala sagedusega kiirgus. Kõik saatkonna töötajad jäid haigeks – halb enesetunne, katarakt, leukeemia. Pikka aega ei saadud põhjusest aru, kahtlustati hoopis, et kraanivesi on saastunud. Kui haigestumise põhjus välja selgitati, siis töötajaid sellest siiski ei teavitatud, vaid neile hakati maksma “ohutasu” 100 dollarit. Töötajateni jõudis info alles meedia kaudu.
Inimestel on nagu suitsetamisegagi tekkinud kahjustavast tehnoloogiast sõltuvus. Eriti lapsed on sõltuvuses oma mobiilist.
Koolis on nii õpilased kui ka õpetajad terve päeva wifi-kiirguses ja neil ei ole mingit valikuvõimalust – see on täiesti lubamatu. Tehnoloogiast on tekkinud sõltuvus ja seda ei kasutata vastutustundlikult.
Tähelepanu tasuks pöörata koduseadmetele, mis on kogu aeg elektrivõrgus, standby peal. See tähendab, et ka need kiirgavad ja kahjustavad tervist.
Nüüd üritavad riikide valitsused igasse kodusse suruda kaugloetavaid arvesteid ja inimesed, kes seni polnud elektroülitundlikud, haigestuvad tavaliselt paari nädala pärast. Arstid ei leia põhjust ja määravad ravimeid, kuid sümptomid ei kao, sest haigestumise põhjust ei likvideerita.
Kaugloetava arvesti puhul on raadiokiirgus kombineeritud saastelektriga, mida seade emiteerib. Ja mitte keegi ei võta haigestumiste eest vastutust.
Havas hakkas saastelektrit uurima 2000-ndate alguses, kui avastas, et inimesed haigestuvad. Kuid on võimalik end kaitsta.
Näiteks saab hooneid saastelektrist spetsiaalsete filtritega puhastada. Elektroülitundlikel diabeetikutel ilmneb erinevus kiiresti – isegi 20 minutiga, kui viia neid kiirgussaastunud piirkonnast puhtasse.
Kodu puhastamine saastelektrist aitab paraneda ka Sclerosis Multiplexist. Katsed näitavad, et kiirgusvaba keskkond toob kaasa suure muutuse haigete kõndimisvõimes, tasakaalus, värinate osas ja patsiendid paranesid väga kiiresti.
Iga ruum on võimalik muuta kiirguskindlaks – olemas on süsinikvärvid, spetsiaalsed kiled, klaasid, katted, Faraday puurid (nende puhul peab jälgima, et see oleks ideaalselt paigaldatud, nii et ükski kiirgus sisse ei pääseks, muidu kiirgus võimendub), hõbeniidiga riie – väga tundlikud seda aga kanda ei saa, sest see tõmbab kiirgust ligi, siiski ideaalne kaitsevahend nendele, kelle tundlikkus on keskmisel tasemel.
Oluline on aga, et sa ei isoleeriks end tervendavast Maa-energiast, et elektronid saaksid vabalt liikuda sinu keha ja Maa vahel.
Elektromagnetiline hügieen:
> jälgi ja mõõda kiirgustaset – mõnel juhul võib see päästa su elu
> magamistuba peab kindlasti olema elektromagnetiliselt puhas, st vii metall toast välja ja loobu metallvedrudega madratsist, sest vedrud suurendavad ja suunavad elektromagnetkiirgist.
> loobu telefonist või lülita see ööseks välja
> wifi ööseks kinni
> raadio-äratuskell – kui saad seda voodist käega saad puudutada, on see liiga lähedal
> kõige parem on, kui lülitad ööseks kogu elektri välja
> järgmise sammuna vähenda kiirgust kohtades, kus sa päeva jooksul aega veedad
> mobiiltelefon – ära hoia seda pea vastas, vaid peast eemal ja vaheldumisi ühe ja teise kõrva juures, kui võimalik, ära hoia seda ka käes, vaid pane nt laua peale ja kasuta kõlarit
> kasuta mobiiliga rääkimisel peakomplekte, mis on plastikust, mitte traadist ja metallist, sest need töötavad antennina ja suunavad kiirgust
> bluetooth-seade kõrvas ei ole hea mõte
> üldse kasuta mobiili vähem, harvemini ja lühemat aega järjest
> kui mobiil on halva leviga piirkonnas, siis ära kasuta seda üldse, sest kiirgus on suurem siis, kui mobla otsib masti.
> wifi kasutamisel laadi info, mida vajad, alla ja siis pane wifi kinni.
On väga oluline erinevus, kas oled wifi kiirguses 24 tundi või 1 tunni päevas.
Kui oled juba elektroülitundlik, oled sunnitud end kaitsma, sest sa lihtsalt ei talu kiirgusreostusega keskkonda või mobiiliga rääkimist.
Tervenemine on võimalik, kuid see võib võtta mitu kuud kuni üle aasta. Tervenemiseks tuleb peaaegu täielikult välistada kiirgusega kokkupuude, see võimaldab kehal end taastada ja uuendada. Teine oluline samm on tugevdada immuunsüsteemi.
Elektroülitundlikkust võib põhjustada ka elavhõbe hambaplommides, sest kiirgus paneb seda aurustuma ja nii satub seda organismi liikuma palju rohkem. Elavhõbe on neurotoksiin, nagu ka raadiolained ning koos töötavad nad sünergiliselt.
Seega üksnes asjaolu, et sul on elavhõbedaplommid, võib muuta su elektroülitundlikuks. Järelikult kui võimalik, lase need plommid eemaldada, aga ainult spetsiaalse väljaõppega hambaarsti juures.
Kolmas oluline samm on detoksifikatsioon.
Mida küll teha selleks, et valitsus reageeriks ja midagi ette võtaks?
10-20 aastat võttis aega, et happevihmade teema välja tuua, kiirgusteemadega on tegeldud samuti juba kümneid aastaid, aga tööstused toovad ikka välja üha uusi seadmeid, mis on kahjulikud. Näiteks on olemas mähkmed, milles on andur, mis saadab lapsevanemate mobiilile teate, kui mähet tuleb vahetada – st raadiolaineid kiiratakse beebi kehast läbi… Või raadiolainetega kraadiklaas, mis pannakse beebile suhu, et see mõõdaks pidevalt tema kehatemperatuuri. Vedelik, mh sülg, neelab mikrolainekiirgust ja veemolekulid hakkavad vibreerima – sama juhtub sinu lapse kehas.
Kuidas saab valitsus sellist asja lubada?
Tundub, et hävitame terve generatsiooni.
Katsetes on vaadeldud spermat, mida on väga lihtne testida, erinevalt munarakkudest. Uuringud näitavad, et kiirguse mõjul liiguvad spermatosoidid palju aeglasemalt, nad on deformeerunud, nt mõnel mitu saba, või morfoloogiliste muutustega, mistõttu on vähem tõenäoline, et need on viljastamisvõimelised ja kui on, siis on suurem tõenäosus, et loode on geneetiliste kahjustustega. Spermatosoidid ka surevad palju kiiremini, st ei püsi piisavalt kaua elus, et munarakku viljastada.
Väga-väga paljud käivad ju praegu viljatusravil ja üks peamisi põhjuseid on elektromagnetkiirgus.
Seega keskkonnakemikaalid koos mikrolainekiirgusega mõjutavad viljakust ja sündivate laste tervist.
Naistel sülearvuti hoidmine süles – mis sest, et selle seadme nimi SÜLEARVUTI – kui soovid rasedaks jääda, siis see on täielik “no-no”! Keelatud! Arstid ütlevad küll, et kui tahad rasedaks jääda, ära joo, ära suitseta, ära kasuta teatud ravimeid, kuid nad peaksid samuti ütlema, et ära kasuta traadita tehnoloogiat, sest see võib mõjutada su loodet.
Mis peamine – ära karda seda infot ega tehnoloogiat ega kiirgust, sest hirm muudab mõju hullemaks. Kuid sul peab olema piisav teave, et saaksid teha teadlikke valikuid.
Vaata ka dr. Havase YouTube’i kanalit http://www.youtube.com/user/magdahavas