Keha ei “tooda” epitalamiini välisest ainest nagu tehases, vaid see tekib loomuliku protsessi käigus ühes kindlas ajupiirkonnas.
Kus ja millest see tekib?
- Asukoht: Seda toodetakse käbinäärmes (epiphysis cerebri), mis on tilluke hernesuurune nääre sügaval aju keskosas.
- Lähteaine: Epitalamiini ja sellega seotud hormoonide (nagu melatoniin) süntees algab asendamatust aminhappest nimega L-trüptofaan.
- Protsess:
- Toiduga saadud trüptofaan muudetakse esmalt serotoniiniks (õnnehormoon).
- Käbinäärmes muudetakse serotoniin omakorda melatoniiniks ja teisteks regulatoorseteks peptiidideks, mille hulka kuulub ka looduslik epitalamiin.
Mis on epitalamiini roll?
Epitalamiini peetakse üheks organismi peamiseks “bioloogiliseks kella” reguleerijaks. Selle peamised funktsioonid on:
- Telomeeride pikendamine: See stimuleerib ensüümi nimega telomeraas, mis aitab parandada DNA otsi. See on põhjus, miks seda nimetatakse sageli “igavese nooruse” peptiidiks. Alavida plaaster aktiveerib alates 7-ndast või 8-ndast kasutuskuust telomeeride pikendamist (info ühest David Schmidt, plaastri autori, seminarist).
- Melatoniini reguleerimine: See aitab käbinäärmel hoida melatoniini taset normis, mis tagab sügava une ja tugeva immuunsüsteemi.
- Antioksüdant: See aitab neutraliseerida vabu radikaale, kaitstes rakke vananemise eest.
Oluline vahemärkus
Kuigi keha toodab seda looduslikult, väheneb selle tootmine drastiliselt vanuse kasvades. Paljud toidulisandid ja süstitavad variandid (mida nimetatakse Epithaloniks) on laboratoorselt loodud neljast aminohappest koosnevad ahelad: alaniin, glutamiinhape, asparagiinhape ja glütsiin.
Lühidalt: Sinu keha toodab seda looduslikult käbinäärmes trüptofaani ja serotoniini ainevahetuse tulemusena.
Trüptofaanirikkad toidud:
Trüptofaan on asendamatu aminohape, mis tähendab, et keha seda ise ei tooda – me peame selle saama toiduga.
Ühesõnaga toitu mitmekülgselt!!!
1. Seemned ja pähklid (Taimne vägi)
Need on sageli kaalupõhiselt kõige trüptofaanirikkamad toiduained üldse.
Kõrvitsaseemned: Sisaldavad erakordselt palju trüptofaani (ca 570 mg 100g kohta).
Seesamiseemned: Samuti väga kõrge sisaldusega, lisaks on neis palju kaltsiumi.
Päevalilleseemned: Hea kättesaadav allikas.
India pähklid ja mandlid: Toetavad aju tööd ka tervislike rasvadega.
Chia seemned: Lisaks trüptofaanile saad siit ka kiudaineid.
2. Piimatooted ja munad (juhul kui Sul pole varjatud talumatust!)
Piimatooted on tuntud oma rahustava toime poolest just tänu trüptofaanile.
Kõvad juustud (nt Parmesan, Emmental): Sisaldavad kontsentreeritud koguses valku ja aminohappeid.
Mozzarella ja kodujuust: Kergemad variandid, mis on siiski head allikad.
Munad: Eriti munakollane. Muna valgu biosaadavus on üks kõrgemaid, mis tähendab, et keha omastab sealt trüptofaani väga hästi.
3. Liha ja kala
Loomne valk on kõige lihtsam viis saada kätte vajalik päevane annus.
Kalkun ja kana: Klassikalised allikad. “Kalkuniliha uinak” pärast tänupüha on tuntud fenomen, mis tuleneb osaliselt just trüptofaanist.
Lõhe ja tursk: Lisaks trüptofaanile aitavad oomega-3 rasvhapped trüptofaanil paremini ajju jõuda.
Veiseliha: Punane liha on väga trüptofaanirikas, kuid seda tasub tarbida mõõdukalt.
4. Kaunviljad ja teraviljad
Hea valik neile, kes eelistavad taimset toitu või soovivad lisada kiudaineid.
Sojatoodet (Tofu, sojapähklid): Üks parimaid taimseid valguallikaid.
Läätsed ja oad: Lisaks trüptofaanile sisaldavad need rauda, mis on oluline energiavahetuseks.
Kaerahelbed: Hommikupuder on suurepärane viis päeva alustamiseks, kuna kaer sisaldab ka aeglaselt imenduvaid süsivesikuid (mis aitavad trüptofaani transporti).