Miks on tark kasutada individuaalsete vajaduste alusel ka toidu rikastajaid ehk toidulisandeid õiges vormis ja võimalikult hästi imenduvaid?
Individuaalsuse kindlakstegemine näiteks sel viisil: https://tervistagasi.eu/bioresonants-uuringud/
Sageli öeldakse: „Kui sööd korralikult, pole toidulisandeid vaja.”
Ideaalis võikski mitmekesine ja kvaliteetne toit katta suure osa meie vajadustest. Kuid tänapäeva toidulaud ja eluviis erinevad märgatavalt sellest, millega inimese organism ajalooliselt kokku puutus.
Muld on kõige algus
Taime mineraalainete sisaldus sõltub muu hulgas mullast, kasvutingimustest, sordist ja põllumajandusvõtetest. Intensiivne põllumajandus, suur saagikus ja muutused mullaviljakuses võivad mõjutada mõne toidukultuuri toitainesisaldust.
See ei tähenda, et tänapäeva köögiviljad oleksid „toitainetest tühjad“. Küll aga ei saa eeldada, et sama suur portsjon annab alati täpselt sama koguse mikrotoitaineid sõltumata sordist, kasvukohast ja kasvatamisviisist.
Suur saak ei tähenda alati suuremat toitainetihedust
Aretuses on sageli eelistatud saagikust, suurust, säilivust, välimust ja transpordikindlust. Uuringutes on kirjeldatud nn lahjendusefekti: suurema saagikuse või kiirema kasvu korral võib mõne mineraalaine või muu toitaine kontsentratsioon taimes olla väiksem.
Pikk teekond põllult taldrikule
Koristamine, transport, pikk säilitamine, koorimine, kuumutamine ja tööstuslik töötlemine võivad vähendada eelkõige mõne tundlikuma vitamiini sisaldust. Seetõttu on värskel ja minimaalselt töödeldud toidul oluline koht.
Palju energiat, vähe mikrotoitaineid
Tänapäeval on väga lihtne saada piisavalt või isegi liiga palju kaloreid. Hoopis teine küsimus on, kas saame koos nende kaloritega piisavalt magneesiumi, kaaliumi jt mineraalseid ained (mida keha ise ei tooda!!!), samuti elutähtsaid mikroelemente, folaate, oomega-3-rasvhappeid, D-vitamiini ja teisi vajalikke füto toitaineid ja vitamiine.
Meie eluviis on muutunud
Töötame palju siseruumides, liigume vähem päikese käes ning põhjamaine kliima seab D-vitamiini sünteesile omad piirid. Vanusega võib muutuda ka toitainete imendumine ja ainevahetus aeglustub. Ravimid, piiratud menüü ja erinevad terviseseisundid võivad samuti mõjutada seda, mida organism tegelikult kätte saab.
Ja me kõik ei ole ühesugused – pole kahte ühesugust inimest!!!
Ühesugune menüü ei tähenda tingimata ühesugust toitainete taset. Vajadust mõjutavad vanus, eluetapp, suur stressitase, toitumine, füüsiline koormus, imendumine ja mitmed muud tegurid.
Siin ongi toidulisandi tegelik mõte.
Mitte asendada päris toitu.
Mitte võtta kümneid kapsleid lihtsalt igaks juhuks.
Vaid täiendada menüüd seal, kus selleks on põhjendatud vajadus.
Hea algus on alati kvaliteetne toit: köögiviljad, marjad, puuviljad, kaunviljad, täisteratooted (kui sobivad), pähklid ja seemned ning vastavalt inimese toitumisviisile teised toitainerikkad toiduained. Välistatud peaks olema varjatud toidutalumatus – välistada põletikku tekitavad ja toitvad toidud !!! (aitab näiteks ka artikli alguses viidatud tervise vaatluse võimalus – ava link ja uuri).
Seejärel võib küsida: kas minu organism saab sellest kõigest kätte just selle, mida ta vajab?
Toit jääb vundamendiks. Hästi valitud toidulisand võib olla üks vahend vundamendi täiendamiseks.
Toitumisterapeut Liis Orav on jaganud häid näiteid!
Muu seas tühjendavad keha olulistest toitainetest ka paljud ravimid.
– Kolesterooliravimid (statiinid) takistavad rasvlahustuvate toitainete ja oluliste vitamiinide sünteesi ja omastumist, takistades muu hulgas koensüüm Q10 ja K-vitamiini tootmist ning kahandades D-vitamiini varusid;
– Allergiaravimite pikaajaline tarvitamine mõjutab tugevalt kaltsiumi, folaadi, magneesiumi, kaaliumi ja seleeni ressursse;
– Antibiootikumid pärsivad B-vitamiinide, kaltsiumi ja K-vitamiini omastamist;
– Põletikuvastased ravimid (NSAID) mõjutavad kaltsiumi, folaadi, C-vitamiini ja tsingi ressursse;
– Epilepsiavastased ravimid toovad kaasa muutused biotiini, folaadi, D- ja K-vitamiini ainevahetuses;
– Diabeediravimid mõjutavad koensüüm Q10, folaadi ja B12- vitamiini omastumist;
– tänapäeval nii populaarsed “mugavusravimid” i.e. antibeebipillid mõjutavad tugevalt organismi B-ja C-vitamiinide, magneesiumi, tsingi ja kilpnäärmehormooni tootmiseks vajaliku aminohappe türosiini varusid;
– psühhiaatrilised ravimid (antidepressandid, bensodiasepiinid, antipsühhootikumid, antikonvulsandid etc) võivad kaasa tuua tõsise languse magneesiumi, B-vitamiinide, melatoniini ja koensüüm Q10 varudes;
– maohappe tootmist pärssivad ravimid ehk prootonpulba inhibiitorid takistavad oluliste mineraalide imendumist, pärssides B12 ja C-vitamiini ning raua, magneesium, kaltsiumi, kaaliumi, tsingi jms imendumist;
– etc.
Defitsiidid tekivad erinevatel põhjustel, nt. mõjutavad ravimid toitainete seedimise ja omastumise tõhusust ning kutsuvad ainevahetuse käigus esile vitamiinide ja mineraalainete suurenenud eritumise. Aja jooksul tekkivad toitainete vaegused võivad omakorda põhjustada täiendavaid sümptomeid, suurendada ravimite kõrvaltoimeid ning halvendada tuntavalt patsiendi seisundit.
Tegu on tõsise probleemiga, mis jääb kahjuks siiski sageli meditsiinis tähelepanuta. Probleemi võimendab fakt, et toitaineteliste varude kahanemine võtab aega, ja nii ei pruugi patsient ise ega ka arst luua hiljem seost algse ravimi ja uute sümptomite vahel.
Harvad pole juhtumid, kui uued sümptomid toovad kaasa järgmiste ravimite tarbimissoovituse. Polüfarmaatsia ehk mitmete ravimite samaaegne tarbimine suurendab aga toitaineliste defitsiitide tekkimise riski veelgi.
Niisiis: vajadusel tee test, tegele defitsiidi korvamisega, mitte pelgalt eeldamise-arvamisega (ingl.k. test, address and don’t guess).
TESTI TEGEMISE VALIKUID – https://tervistagasi.eu/analuusid-kord-aastas/