Elektromagnetkiirguse kahjulik mõju DNA-le (Dr Martin Blank)

Sel nädalal loeng @ EMF Summit: Dr MARTIN BLANK
http://emfsummit.com/dr-martin-blank/
(kokkuvõte)

 

Dr Martin Blank on elektromagnetkiirguse mõju tervisele kajastava raamatu „Over Powered“ autor. Ta on seda teemat uurinud juba üle 30 aasta. Tal on kaks doktorikraadi: füüsikaline keemia ja kolloidteadus.

Inimesed peaksid järgnevat infot kuulama, kui neid huvitab nende keskkond, ja seda just nüüd, kui keskkonnas on tegureid, mida me oma meeltega ei taju – nagu elektromagnetväljad. Probleem on selles, et see on ohtlik, kuna mõjub tervisele. Teades aga, kuidas end kaitsta, saad endale luua parema tervise.

Blank tõestas, et inimese keha rakud reageerivad EMK-le kui potentsiaalsele ohule. Kuid kui keha tüüpilise reaktsiooniga stressile – hingamine muutub raskemaks, süda taob tugevamalt ja kiiremini – oleme harjunud, on aga vähem teadvustatud see, et ka meie keha rakud reageerivad stressile. Muu hulgas ka siis, kui muutub keha pH või kehatemperatuur, hakkavad rakud tootma stressihormoone.

EMK põhjustab DNA lagunemist.
Muutused DNA-s toimuvad väga väikse kiirguse juures, ometi on need muutused märkimisväärsed.
EMK – mis ei pea olema isegi mitte raadiolainesagedus, vaid ka väga madal sagedus – tekitab rakkudes palju biokeemilisi reaktsioone, isegi kuni DNA laialilammutamiseni ja sellest tükkide lahtimurdmiseni.

Islandil läbiviidud uuring tõestas ära EMK seose geenimutatsioonidega, mille tagajärjel suurenesid autismi ja skisofreenia esinemine. Hõimud, kes elektrit ei kasuta, selliseid haigusi ei tunne.

Oleme olnud väga lühinägelikud. Lapsi kiiritatakse juba varases eas – koolides on wifi, lapsed kasutavad tabelarvuteid, mis kahjustavad laste sugurakke ja viljakust. Uuriti elektritekke ja eelsoojendusega voodeid ning tõestati, et nende kasutamine suurendab raseduse katkemise riski. Vaadeldi ka lapsi, kes siiski sündisid, ning selgelt oli nende seas rohkem autiste ja rasvunuid – selline siis on looteeas kiirgusega kokkupuute tagajärg.

Kui kodus saab end enam-vähem kaitsta, siis mida aga teha olukorras, kus haiglate katustel on mobiiliantennid ning haiglad on täis kiirgavaid seadmeid? Samuti kiiritatakse enneaegselt sündinuid – inkubaatoris on kiirgus üle 10mG, olgugi et on tõestatud, et juba 3-4 mG elektromagnetväli võib suurendada laste leukeemia riski. Seega pannakse enneaegsed, kes on niigi suures stressis, ka väga suurde kiirgusse.

Lapsed on tõesti kõige halvemas olukorras. Nad istuvad koolis 5-6 tundi päevas, 5 päeva nädalas ja niiviisi aastaid ja on kogu aeg kiirguse sees. Kõige arusaamatum siin on see, et samas on meil olemas alternatiivsed tehnoloogiad – netikaablid! Miks siis kasutatakse ja juurutatakse süsteemi, mis on ohtlik ja mida saaks asendada ohutuga?
On ju tehtud tuhandeid uuringuid, mis kinnitavad EMK ohtlikkust – mida küll on tarvis, et inimesed silmad avaksid? Kõigil on tehnoloogiasõltuvus ja kinnisidee, et uusim on parim! Ja kui väidetakse, et uus tehnoloogia aitab lastel paremini õppida, siis wifi ju hoopis takistab laste võimet midagi õppida või aru saada – on tõestatud EMK mõju mõtlemisvõimele, meel kipub uitama, tekivad peavalud, lisaks muud psüühikahäired.

Probleem pole ainult mobiiltelefonikiirguses. Rootsis viidi 1980ndatel läbi uuring, mis näitas, et kui FM-raadiosagedused Rootsisse jõudsid, sagenes hüppeliselt melanoomi haigestumine.

Kaugloetavad arvestid, mida praegu üle maailma paigaldatakse, on kohutavad! See on jõhkrus. Pole (veel) ju olemaski neid seadmeid, millega arvesti suhtleb. Neid arvesteid poleks kunagi pidanud turule tooma ja see protsess tuleks peatada. Miks mitte kasutada hoopis tuule- ja päikeseenergiat? Ning kuna tehnoloogia täiustub, siis uued seadmed kasutavad niikuinii vähem energiat.
Me ei saa enam loota teadlastele, sest elektromagnetkiirgusega seonduvat uuritakse järjest vähem. USA selliseid uuringuid enam üldiselt ei rahasta. Need, kes varem teemat uurisid, on jäänud rahastusest ilma. Teadlased, kes on tõestanud mobiilikiirguse kahjulikkuse, on kaotanud mobiilitootjate survel oma töö. Sama risk ähvardab paljusid. Sõltumatud teadlased korraldavad oma kolleegide toetuseks kampaaniaid…

USA-s valitsevat olukorda näitab ilmekalt 1996.a telekommunikatsiooniseadus, millega on keelatud tervislikel põhjustel piirangute kehtestamine mobiiltelefonimastide paigaldamisele. Kõlab nagu telekommunikatsioonitööstuse unistus… Järelikult pidid nad juba siis teadma võimalikest tervisekahjustustest!

Kuidas kõik see saab toimuda?
Põhjus on lihtne – tootjad tahavad oma tooteid säilitada ja kasumeid kasvatada… poliitikud tahavad saada uuesti valitud ja korporatsioonidelt raha… inimesed tahavad oma keskkonda säilitada, samas aga ootavad innovatsiooni ja elektroonikavidinaid…
Kuid kõige selle tagajärjel suureneb kiirguse määr sellise piirini, kus seda ei saa enam ignoreerida.
Mida rohkem ärritajaid on meie keskkonnas, seda rohkem tundlikke inimesi tekib.

Isegi teadlased on suudetud ära „korrumpeerida“ – see on ilmselge, kui vaadata nende poolt avaldatut. Näiteks EMK ohutusnormi kehtestamisel on võetud arvesse ainult seda, kas keha temperatuur tõuseb! Vanasti tõesti mõõdeti lapsel kehatemperatuuri, et kindlaks teha, on ta haige või ei… kuid tänapäeva teadus on palju arenenum, me teame, millised bioloogilised sümptomid tekivad siis, kui rakud on rünnaku all. Need aga, kes seovad EMK kahjulikkuse temperatuuri tõusuga, loovad norme, mis ei kaitse mitte kedagi – või siis ainult korporatsioonide huve…

Kui mobiiltelefoni ohtlikkust iseloomustab SAR, siis tuleb arvestada, et see kehtib ühe seadme kohta, ei arvestata aga seda, et võime olla samaaegselt 5-6 seadme kiirguses.
Kogu süsteem on ebaadekvaatne! Selge see, et kui kehatemperatuur tõuseb liiga kõrgeks, põhjustab see kahjustusi, kuid elektromagnetvälja mõõtmine näitab, et bioloogilised mõjud ilmnevad palju madalamate kiirgustasemete juures kui kehtestatud ohutusstandard. Need kiirgusnormid tuleb otsekohe ära muuta!

Oluline on ka teada, et standardi kehtestamisel kasutati katsete läbiviimisel täiskasvanud meest, kelle juures jälgiti, kui kiiresti tema rakud soojenevad. Ei ole aga testitud lapsi, kelle kolju on väga õhuke, kelle kehas on vähem rasva, st närvide ümber ei ole veel välja arenenud müoliini kiht, mis neid kaitseks, ja kehas on suurem protsent vett, mis kiirgust absorbeerib.

Kummaline, et meil kõik info olemas, et meie keha rakud, elektronid reageerivad EMK-le – mida aga teha, et valitsus reageeriks ja midagi ette võtaks? Mida me peame tegema?
Peame end kaitsma – uuri välja, millised on EMK allikad ja kuidas end nende eest kaitsta. Hangi endale kiirgusmõõtja.
Kiirguse ulatust saad kindlaks teha ka kaasaskantava raadioga. Kui keerad selle raadiokanalilt maha, muutub elektromagnetväli kiirgusalas kuuldavaks.

Kui aga kahju on juba tehtud, on kindlasti oluline korralikult puhata, õigesti süüa ning trenni teha. Uni on väga oluline! EMK kahjustab käbinääret, mis toodab melatoniini, mis on hädavajalik hea une jaoks. Seepärast jälgi, et su magamistuba oleks kiirgusvaba. Sa veedad seal ju vähemalt kolmandiku oma päevast.

Rakenda ettevaatusabinõusid! Eelkõige noored ja lapsed, kellel on suurem risk haigestuda ajukasvajatesse, peaksid helistamise asemel saatma tekstisõnumeid ja helistamisel kasutama käed-vaba-süsteemi, et vältida oma aju kiiritamist EMK-ga.

Lülita wifi selleks ajaks välja, kui sa netti ei kasuta, eelkõige ööseks.

Väga hirmus on see, kui kasutad mobiili äratuskellana ja see on sul öö otsa pea lähedal.
Mis meid ees ootab? Väljavaated pole head. Autismi ja ajukasvajate ning laste leukeemiasse haigestumine on kasvanud ekspodentsiaalselt. Paljud teadlased aga ütlevad, et näeme praegu alles jäämäe tippu, sest vähi arenemine võtab 10-20 aastat…
Ilmselt jõuame punkti, kus väga paljud inimesed haigestuvad ja see hakkab lõpuks muutma seda, kuidas me mõtleme ja sellesse teemasse suhtume. Muutused tulevad tavaliselt ju siis, kui oleme kriisis. Ja see kriis võib tulla varem, kui arvame.

Parim, mida teha saame, on VÄLTIMINE – tuleb kasutada tehnikat arukalt ja turvaliselt.

Loobu juhtmeta telefonist. Hakka kasutama mobiili targalt. Ära anna mobiili lastele. Hoia telefoni lennurežiimil – mobiil ei pea olema kogu aeg sees.

Proovi magada hästi, süüa hästi ja teha trenni. Treenitud keha suudab end paremini kaitsta.

Loomulikult peaksid inimesed olema aktiivsed kodanikud, kuid veel olulisem on aktiivselt kaitsta iseend nende vaiksete ohtude eest, millest saavad vaiksed tapjad, kui me ei ole piisavalt ettevaatlikud.