Isegi imekaval ostsillograaf ei hakka tööle vajaliku maanduseta – talle on vajalik stabiilne toetuspunkt!
Meie planeet Maa on selliseks toetuspunktiks kõigile elusolenditele, ka inimestele. Maad tabab igas minutis kuni 7 000 pikselööki ja ühe välgunoole elektronide varust jaguks ühe keskmise tööstuslinna energiatarbeks. Maandus pole inimestele võõras sõna: staatilise elektri maandamine, katsesesse rohtu paljajalu astumine – ideaalne sünonüüm maandusele jne.
Asja tuum on siiski revolutsiooniliselt uus ja harjumatu! 2010.a. ilmus raamat „Maandamine“ (Earthing. The Most Importatant Health Diskovery Ever? Clinton Ober, Stephan T. Sinatra, Martin Zucker), kus sõna otseses mõttes on juttu vabadest elektronidest, mida on alati Maa koores olnud külluses, et saaks kõik elav toimida täiuslikult, kaasa arvatud inimlapse elu ja toimetused: on ju kõik elusolendid maal elektrilise biokeemilise toimimismehhanismiga.
Asjad läksid tasakaalust välja peale Teist Maailmasõda, industrialiseeruva inimese eluharjumused muutusid: looduslikud materjalid (kõik nad juhivad elektrit) jalatsid, riided, eluasemed, tööstushooned, liiklus- ja kommunikatsioonivahendid asendusi tehislikega, mis enam elektrit (vabu elektrone) ei juhtinud.
Uskumatu hoo sai sisse ravimitööstus koos tohutu arstide armeega eriti arenenud tööstusriikides (ületab sõjatööstust).
Kas meenub, mis olid meie esivanemate jalanõudeks?
Viiske valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohusugadest. Pastlaid tehti sea-või veisenahast. Nad olid üdini looduslike materjalide kaudu kontaktis maaga terve päeva!
Kuid kõige rängem hälve tekkis just jalatsitööstuse toodangu nn loomuliku-loodusliku kvaliteedi osas: nahktald asendus kunstkummi, plasti, polüestriga jne. Arenenud tööstusriikides (eesotsas USA) tekkis inimese kehas suur elektronide „põud“ ja selle tagajärjeks (lihtsustatult öeldes) sai üha rohkem maad võttev haiguste „needus“: eesotsas kõikvõimalike stressidega ja lõpetades krooniliste, juba tuntud ja üha uute tekkivate ihu- ja hingehädadega.
Ülipõnev ja olemuselt veelgi põnevam on tema ootamatu lihtsus, mida enamik, ka väga kõrgelt ja hästi haritud inimesi ei suuda kuidagi koheselt omaks võtta – segavad „vanad“ harjumused! Tegelikult pole nad ju vanad, pole sadat aastatki! Tõeliselt vana on see, mis on kogu aeg olnud ja mis hakkas hääbuma 1950. aastatel: looduslike materjalide ettevaatamatu ja valimatu asendamisega. Loomulikult ei piirdu see ainult jalatsitega, ehitusmaterjalide ja arstirohtudega.
Kõikidest vitamiinidest ja tohtrirohtudest on kõige esmasem üks – „elektroni vitamiin“. Tähelepanuväärne on veel tõik, et elektronid liiguvad rohus paljajalu kõndija ja maa vahet mõlemas suunas! Tänase haridusega inimesed pole veel jõudnud teadvustada elu elektromagnetilist loomust, sest kogu Universumi tuumolemus on elektromagnetilist (gravitatsiooni) „tõugu“.
Tõenäoliselt läheb normaalse füsioloogia tarvis veel terve kompleks uusi mõõtmeid ja määratlusi. Ja mitte ainult füsioloogia tarvis, ka kogu kosmoloogia kui teadusharu on Maal veel olematu ja tema verbaalvaramu alles sündimas. Lineaarne teadusmaailm teeb oma esimesi imiku liigutusi paljumõõtmelises Ilmaruumis ja kümnendsüsteem hakkab tasapisi asenduma kaheteistsüsteemiga. Märgid sellest on igatahes juba olemas: üks neist on loomulikult MAANDUS oma sfäärilise elektronmänguga elementaarosakeste tasandil!
Ülalmainitud raamatus on toodud ühe naise sõnad, kes kirjeldas oma und pärast seda, kui oli veetnud öö maandatud voodis: „ Nagu oleks maandusjuhtmes moodustunud hiigelmull, mis tõi Maa koos kõigi õitsvate taimede, rohelise rohu ja elusolenditega otse minu voodisse. Tunnen end nii, nagu lamaks, ümbritsetud kõikjalt loodusega.“
Raamat „Maandus“, mis peaks ilmuma eestikeelsena kirjastuselt Nebadon, on visa ja sihipärase Clinton Oberi lugu maandamise ime avastamisest:
teaduslike eksperimentide kirjelduste kõrvale jagub rikkalikult näiteid imelistest tervenemistest ja ka suurtest tuleviku perspektiividest. Praeguseks ollakse veel alles hõljumas selle revolutsioonilise fenomeni kõige pealsmates kihtides, tõdevad autorid.
Tooks ühe huvitava ja intrigeeriva vihje raamatust, kus jutt käib muuhulgas ka maandamata autojuhtide pöörasest liikluskultuurist („katus sõidab“ ja avariid on käe ulatuses!). On jooniseid ja näiteid uutest maandustoodetest: voodilinad, magamiskotid, madratsid, jalatsid, kõikvõimalikud matid nii inimestele kui ka loomadele – nii autos kui ka kodudes jpm.
Maandumatil saad hoida istudes jalad. Seda saab asetada voodisse lina alla ja selle peal magada. Kellel koduloomad on tubased, saavad matil lamades olla kontaktis maaga (loomad maandavad end ju väljas maa pinnal ringi joostes, see on nende elu loomulik osa, mille inimene sagely ära lõikab).